Teie ostukorv on tühi.
Mungalill suur "Milkmaid"
Roniv mungalill "Milkmaid".
Vertikaalhaljastuseks, kuni 2,5 m pikkused poolroomavad varred. Meeldiva lõhnaga kreemikad õied. Õie diameeter kuni 5 cm. Pikad, pisut kõverad kannused.
Õitseb rikkalikult juunist öökülmadeni.
Hoolitsemine: eelistab päikeselist kasvukohta ja kerget, mitte väga toitaineterikast mulda. Viljakal mullal (eriti lämmastikväetise rohkuse korral) väheneb õitsemine ja lehed muutuvad suureks tume-roheliseks. Valguse puudusel venivad varred välja, lehed muutuvad väiksemaks, mis vähendab dekoratiivsust. Kuni õitsemiseni on vaja regulaarselt kasta, kuid õitsemise algusest kastetakse ainult mulla kuivades. Pealtväetamist (peamiselt kaalium-fosfor väetistega) teostatakse samuti enne õitsemist. Nende tingimuste täitmisel õitseb mungalill külmadeni.
Paljundamine: seemnetega, mis võib mai keskel külvata otse avamaale, auku 3 seemne kaupa, aukude vahekaugus 25-30 cm, kuid varasema õitsemise saamiseks võib ette kasvatada. Külvatakse mai esimestel päevadel kolme kaupa 9 cm pottidesse. Tõusmed ilmuvad 2 nädala pärast. Istutus avamaale koos juurepalliga juuni alguses. Samuti paljundatakse pistikutega, mis juurduvad hästi vees ja niiskes mullas. Sellist moodust kasutatakse uute, põhiliselt täidisõieliste sortide paljundamisel. Kuna mungalill on mitmeaastane taim, võib jätta ilusamad taimed talvituma pottides valgesse, jahedasse kohta, kevadel aga võtta taimelt pistikuid. Soodsates tingimustes annab mungalill palju seemneid, mis on võimelised ka mullas talvituma.
Vertikaalhaljastuseks, kuni 2,5 m pikkused poolroomavad varred. Meeldiva lõhnaga kreemikad õied. Õie diameeter kuni 5 cm. Pikad, pisut kõverad kannused.
Õitseb rikkalikult juunist öökülmadeni.
Hoolitsemine: eelistab päikeselist kasvukohta ja kerget, mitte väga toitaineterikast mulda. Viljakal mullal (eriti lämmastikväetise rohkuse korral) väheneb õitsemine ja lehed muutuvad suureks tume-roheliseks. Valguse puudusel venivad varred välja, lehed muutuvad väiksemaks, mis vähendab dekoratiivsust. Kuni õitsemiseni on vaja regulaarselt kasta, kuid õitsemise algusest kastetakse ainult mulla kuivades. Pealtväetamist (peamiselt kaalium-fosfor väetistega) teostatakse samuti enne õitsemist. Nende tingimuste täitmisel õitseb mungalill külmadeni.
Paljundamine: seemnetega, mis võib mai keskel külvata otse avamaale, auku 3 seemne kaupa, aukude vahekaugus 25-30 cm, kuid varasema õitsemise saamiseks võib ette kasvatada. Külvatakse mai esimestel päevadel kolme kaupa 9 cm pottidesse. Tõusmed ilmuvad 2 nädala pärast. Istutus avamaale koos juurepalliga juuni alguses. Samuti paljundatakse pistikutega, mis juurduvad hästi vees ja niiskes mullas. Sellist moodust kasutatakse uute, põhiliselt täidisõieliste sortide paljundamisel. Kuna mungalill on mitmeaastane taim, võib jätta ilusamad taimed talvituma pottides valgesse, jahedasse kohta, kevadel aga võtta taimelt pistikuid. Soodsates tingimustes annab mungalill palju seemneid, mis on võimelised ka mullas talvituma.
Eng.: Climbing nasturtium. Suom.: Köynnöskrassi. Sven.: Krasse, Slinger-.
* Kui teostataks paremusjärjestust lillede seas oleks mungalill kindlasti üks esimesi ja populaarsemaid. Raske on leida aeda kus seda lille ei leiduks. Peale selle on ta väga kena rõdutaim. Tema vähenõudlikkuse kohta on kuulnud kindlasti kõik aga tema kasulikkusest aias ja toidulaual teavad vähesed.
Kui te arvate et mungalill on üks banaalne lill ja ei sobi teie aeda te eksite. See lill sobib nagu mitte ükski teine igasse aeda: moodsasse, ökoloogilisse või igasse teise. Mitte asjate polnud mungalill üks lemmiklilli Claude Moniet aias mis asub Pariisi külje all Givernys seda lille kasvatati suurtel aladel.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Claude Monet aiad".
